Viiekümne esimene 1D järjeka osa :)
Zayn ütles mulle ja Ninale ,et me ennast ümber pööraks.Tegime seda ja nägime seal Ian'it ja Zayn'i.Hakkasime nende juurde kõndima ja kallistasime kui sinna jõudsime.Ja Nina tegi ettepaneku sööma minna ja peale seda veel natuke šhopata ja siis koju minna.Kõik olid nõus temaga.
Läksime Nandosid sööma kuna Ian polnud kunagi neid söönud.Saime ka meestele riideid ja ka nalja sai meil palju.Kui ära hakkasime minema sain teada ,et nad pidid homme Itaaliasse minema.Soovisin neile head reisi ja hakkasime Zayn'i auto juurde minema.Kui autos olime küsis Zayn mult:"Kas tahad veel kuskile minna kallis?"Raputasin pead.Zayn jõudis koju kiiremini kui mina olin sinna läinud tema autoga.Mul tuli üks asi pähe ja küsisin talt:"Kallis kuidas sa ültse sinna said,kui ma sinu autoga läksin?"Ta vaatas minu otsa kuna oli just auto maja ette ära parkinud ja ütles:"Seda mõtlesin ka mina kui ma enda autot ei leidnud aga sain Ian'iga."Ta vaatas mu poole ja pilgutas silma.Kui majja sisse astusime avastasin ,et maja oli tühi.Panin asjad ära ja läksin võtsin juua.Jätsin Zayn'i alla ja läksin ülesse.Vahetasin riided ja panin dressid jalga ja pusa selga.Läksin enda kontorituppa ja panin arvuti ja CD mängija tööle ja tule põlema.Seatsin ennast mugavalt toolil sisse.Kui olin seal niimoodi olnud helises mu telefon see oli Evika.Ta ütles:"Tsauu.Kuule ma pidin sulle helistama ja ütlema ,et meil toimub kolme nädala pärast suguvõsakokkutulek.Kas sa saad tulla?Aga muidu kuidas sul läheb pole ammu suhelnud?"Vastasin talle:"Tsauuu.Ikka saan tulla sellisele tähtsale sündmusele.Aga kas ma peaks oma mehe ka kaasa võtma?Ja mul läheb väga hästi elan Londonis ja elan unistust elu.Kuidas endal läheb?"Evika vastas:"Tore ja ikka võta.Mul läheb hästi aga kuule ma pean nüüd minema sau."Hea meel oli temaga jälle rääkida me polnud vähemalt viis aastat rääkinud.Olin edasi arvutis kui sellelt järsku pilt eest läks.Olin nii omaette maailmas ,et ei pannud tähele ,mis oli toimunud.Katsusin lüliteid ja üritasin valgust majja saada aga asjata.Ma hüütsin Zayn'i:"Kallis."Kõlas üle maja.Ma ei saanud vastust.Läksin trepi juurde kus oli aken ,sest see oli ainuke valguseallikas kogus koridoris.Mitte ühtegi häält polnud kuulda ja mul tuli kananahk ihule ,sest maja oli vaikne ja ühte hinge peale minu seal polnud.Õues sadas vihma niiet väljaski polnud eriti valge.Jooksin kiiresti kontorisse ja tõin enda telefoni ja jooksin Louise magamistuppa ,sest ei tahtnud trepi juurde minna ja tema tuba oli kõige lähemal.Kui toas olin tõmbasin ukse mürtsuga kinni ja istusin maha voodi kõrvale.Helistasin Louisele aga ta ei võtnud vastu järgmisena helistasin Zayn'ile ja ta võttis vastu just siis kui nägin aknast ,et väljas lööb välku.Ütlesin talle nuttes kuna kartsin välku ja ka natuke pimedust:"Zayn kus sa oled?Palun tule koju."Zayn ütles:"Ma olen poes.Palun rahune maha ja ära nuta olen kohe seal."Ta hääl oli rahustav,kiire ja hoolitsev.Välku lõi järjest tugevamini.Enne seda kui viskasin telefoni maha hirmust nägin ,et kell oli 9:27pm.Ma olin Louise toas maas pikali ja hoidsin kätega põlvedest kinni ja nutsin ma kartsin jubedalt.Ma kuulsin enda telefoni helisemas kuid ei suutnud sellele vastata.Mulle tundus see aeg täieliku igavikuna kui Zayn'i polnud.Oleks tahtnud põgeneda.Kuulsin järsku valju prõksatust.Algul.lebasin vaikselt kuid lõpujs upitasin ennast akna juurde ,et näha ,mis asi see oli.Nägin ,et üks puu oli murdunud ja oli maas.Õnneks polnud see meie hoovis.Kui nägin ,mis õudne torm väljas on ehmatasin ma veel rohkem ja pugesin toa kõige tagumisse nurka ja kükitasin seal.Kuulsin kuidas vihm tugevnes ja hakkasin peaagu karjuma aga ma pole kindel ,kas mul ka hääl välja tuli kuna olin nii hirmul ja ehmunud.Värisesin üle keha.Järsku kuulsin nagu keegi oleks avanud ukse allkorrusel ja hakkasin karjuma.Kuulsin.....
Loodan ,et meeldis:)
Aitäh lugemast:)
Zayn ütles mulle ja Ninale ,et me ennast ümber pööraks.Tegime seda ja nägime seal Ian'it ja Zayn'i.Hakkasime nende juurde kõndima ja kallistasime kui sinna jõudsime.Ja Nina tegi ettepaneku sööma minna ja peale seda veel natuke šhopata ja siis koju minna.Kõik olid nõus temaga.
Läksime Nandosid sööma kuna Ian polnud kunagi neid söönud.Saime ka meestele riideid ja ka nalja sai meil palju.Kui ära hakkasime minema sain teada ,et nad pidid homme Itaaliasse minema.Soovisin neile head reisi ja hakkasime Zayn'i auto juurde minema.Kui autos olime küsis Zayn mult:"Kas tahad veel kuskile minna kallis?"Raputasin pead.Zayn jõudis koju kiiremini kui mina olin sinna läinud tema autoga.Mul tuli üks asi pähe ja küsisin talt:"Kallis kuidas sa ültse sinna said,kui ma sinu autoga läksin?"Ta vaatas minu otsa kuna oli just auto maja ette ära parkinud ja ütles:"Seda mõtlesin ka mina kui ma enda autot ei leidnud aga sain Ian'iga."Ta vaatas mu poole ja pilgutas silma.Kui majja sisse astusime avastasin ,et maja oli tühi.Panin asjad ära ja läksin võtsin juua.Jätsin Zayn'i alla ja läksin ülesse.Vahetasin riided ja panin dressid jalga ja pusa selga.Läksin enda kontorituppa ja panin arvuti ja CD mängija tööle ja tule põlema.Seatsin ennast mugavalt toolil sisse.Kui olin seal niimoodi olnud helises mu telefon see oli Evika.Ta ütles:"Tsauu.Kuule ma pidin sulle helistama ja ütlema ,et meil toimub kolme nädala pärast suguvõsakokkutulek.Kas sa saad tulla?Aga muidu kuidas sul läheb pole ammu suhelnud?"Vastasin talle:"Tsauuu.Ikka saan tulla sellisele tähtsale sündmusele.Aga kas ma peaks oma mehe ka kaasa võtma?Ja mul läheb väga hästi elan Londonis ja elan unistust elu.Kuidas endal läheb?"Evika vastas:"Tore ja ikka võta.Mul läheb hästi aga kuule ma pean nüüd minema sau."Hea meel oli temaga jälle rääkida me polnud vähemalt viis aastat rääkinud.Olin edasi arvutis kui sellelt järsku pilt eest läks.Olin nii omaette maailmas ,et ei pannud tähele ,mis oli toimunud.Katsusin lüliteid ja üritasin valgust majja saada aga asjata.Ma hüütsin Zayn'i:"Kallis."Kõlas üle maja.Ma ei saanud vastust.Läksin trepi juurde kus oli aken ,sest see oli ainuke valguseallikas kogus koridoris.Mitte ühtegi häält polnud kuulda ja mul tuli kananahk ihule ,sest maja oli vaikne ja ühte hinge peale minu seal polnud.Õues sadas vihma niiet väljaski polnud eriti valge.Jooksin kiiresti kontorisse ja tõin enda telefoni ja jooksin Louise magamistuppa ,sest ei tahtnud trepi juurde minna ja tema tuba oli kõige lähemal.Kui toas olin tõmbasin ukse mürtsuga kinni ja istusin maha voodi kõrvale.Helistasin Louisele aga ta ei võtnud vastu järgmisena helistasin Zayn'ile ja ta võttis vastu just siis kui nägin aknast ,et väljas lööb välku.Ütlesin talle nuttes kuna kartsin välku ja ka natuke pimedust:"Zayn kus sa oled?Palun tule koju."Zayn ütles:"Ma olen poes.Palun rahune maha ja ära nuta olen kohe seal."Ta hääl oli rahustav,kiire ja hoolitsev.Välku lõi järjest tugevamini.Enne seda kui viskasin telefoni maha hirmust nägin ,et kell oli 9:27pm.Ma olin Louise toas maas pikali ja hoidsin kätega põlvedest kinni ja nutsin ma kartsin jubedalt.Ma kuulsin enda telefoni helisemas kuid ei suutnud sellele vastata.Mulle tundus see aeg täieliku igavikuna kui Zayn'i polnud.Oleks tahtnud põgeneda.Kuulsin järsku valju prõksatust.Algul.lebasin vaikselt kuid lõpujs upitasin ennast akna juurde ,et näha ,mis asi see oli.Nägin ,et üks puu oli murdunud ja oli maas.Õnneks polnud see meie hoovis.Kui nägin ,mis õudne torm väljas on ehmatasin ma veel rohkem ja pugesin toa kõige tagumisse nurka ja kükitasin seal.Kuulsin kuidas vihm tugevnes ja hakkasin peaagu karjuma aga ma pole kindel ,kas mul ka hääl välja tuli kuna olin nii hirmul ja ehmunud.Värisesin üle keha.Järsku kuulsin nagu keegi oleks avanud ukse allkorrusel ja hakkasin karjuma.Kuulsin.....
Loodan ,et meeldis:)
Aitäh lugemast:)
No comments:
Post a Comment